Iga õnnelik Eesti elanik peaks omama väikest majakest maal veekogu ääres. Ja kui selles majas on veel kraan sooja veega, siis seda kadestaks isegi Margaret Thatcher ise. Kuid enne kui asute sellisesse avantüüri, tuleb oma kodu ja pere turvalisuse huvides endale selgeks teha järgmised aspektid:
- 3.0 kW ei ole naljaasi! Teil on vaja vedada kraanini otseliin kaabliga 3×2.5 ja paigaldada 16-amperine kaitseautomaat. Loomulikult ei saa juttugi olla pikendusjuhtmetest või lisa-pistikupesadest. Ja kui otsustate kavaldada ja ütlete: “Ma ei kasuta seda täisvõimsusel” — siis siin see ei toimi. Sisselülitamisel tarbib kraan püsivalt 3.0 kW. Temperatuuri reguleeritakse veesurvega: mida kuumem vesi, seda nõrgem surve, ja vastupidi.
- Teil peaks olema kolmefaasiline ühendus. Vastasel juhul väsite jooksmisest kaitseautomaadi vahet, et elektrit uuesti sisse lülitada iga kord, kui keegi kraani töötamise ajal midagi võimsamat pistikupessa ühendab.
- Veerõhk on pikaajalise töö tagatis. Enne kraani paigaldamist veenduge, et teie pump või veevärk tagab stabiilse rõhu vahemikus 0.04–0.7 MPa. Kui surve on liiga nõrk (alla 0.4 bar), ei saa seade aru, et vesi voolab, ega lülita kütet sisse. Kui aga rõhk on üle 7 bar, riskite ilma reduktorita seadme sisemiste tihendite purunemisega. “Järveäärse majakese” ja oma puurkaevu puhul on see kontrollpunkt number üks!
Kui need nõuded on täidetud, jääb üle valida kraan ise. Siinkohal tasub valida tuntud kaubamärk mõistliku raha eest. Ärge vaadake odavate 35-euroste “noname” brändide poole. See ei tee teid õnnelikuks ja teid ei kadesta isegi Margaret Thatcher!
